Archive for 2013

Tuesday, July 2, 2013

i will bow my life at your feet

Oh, mul on nii vedanud ikka mu eluga. Ma olen tänulik Jumalale
kõige eest. Ma olen nii õnnelik, et mul on nii palju häid sõpru kellele
saab loota ja toetuda, usaldada ja armastada!
Usun, et kohtute nendega ka üsna pea jälle, kellega varem, kellega hiljem.






Markus Mäemets on kindlasti üks naljakamaid sõpru, kes mul on.
Tema huumor ja siiras sarkasm on lihtsalt imetlusväärne.
Käisime tol päeval oleviste tornis, Markuse jaoks oli see esmane kord.
Ütleme, et ta on üks väärt semu, lisab midagi juurde mu elule, ainult
ma ei tea mis see on...


Pärast läksime Danny ja Anetega sööma kuhugi ja värki.
Võtsime toidu kaasa ja isutsime pargis.
Mäletan, et siis hakkasid puudele esimesed lehed tulema.
Suvi oli siis oma võimust saavutamas. Samal ajavahemikus läks
Anete USA'sse, kus ta tänaseks on leidnud endale töö ja on seal
kolm kuud. Ma olen sõnaütlemata õnnelik tema üle ja ootan
teda tagasi juba. 




Juuni alguses tegime väikese ühepäevase aga samas maailma parima
autoreisu Pärnusse Danny, Cätu ja Lauraga. Eesmärgiks oli muidugi 
Laura asjade kolimine aga kuna me seal juba olime siis võtsime
sellest kõike, mis võtta võimaldas. 
Veetsime peaaegu tühjas rannas päris mitu korralikku tundi, et
lihtsalt pilte teha ja.. jah, pilte ainult teha :D



No vaadake kui vahvad me oleme, veidike lillelapsed aga mis 
seal ikka, meile "vist" meeldis. Siis vahepeal oli Shellis meil noortega
noortekas ka. Peale seda olime oma onoortega rannas ja mängisime
veidi võrku. Päris vahva oli!





Juunis oli veel Piiblipäevad 2013 Raplas. Selline minu jaoks suure-
mahuline projekt, kus vastutasin kodu visuaalse poole eest nö.
Kõik kolm päeva olid minu jaoks täiesti erinevad. Sõitsin iga päev
ka ise autoga Saue ja Rapla vahet, esimene päev oli mul tiim kaasas,
teisel pidin üksi minema ja kolmandal päeval oli Danny mul seltsis.
-------------------------------------------
Usun, et see üritus andis Raplale midagi uut kaasa. 
Hääletajaid oli ka tore iga õhtu Tallinna viia. Tõesti tore oli, teenimine.



Teisel PP päeval olime oma noortega grillimas Hanna juures.
Nemad on nagu minu turva tsoon, kogukond kes usub, et Jeesus
on arm ja tõde, lootus ja rõõm. Selles seltskonnas on hea olla!



Ja siis saabus suur päev mu kahele parimale sõbrale.
Cätu ja Danny lõpetasid keskkooli Sauel. Naljakas oli lihtsalt
olla jälle selle kooli juures ja mõelda, et aeg tõesti lendab
kiiresti. Huvitav on mõelda, kuhu me edasi liigume, kus oleme
me 10 aasta pärast. Tean seda igatahes, et Jeesust oleme
õppinud usaldama palju palju rohkem siis, mitte, et me seda
praegu ei teeks. Aga mature'imist on veel palju.




Siis oli jaanipäev. Panin teile väikese video siia meie 
vahvast seltskonnast ja autotripist Haapse poole, kus lõketasime
ja grillisime ning nautisime seltskonda. Cätu pole veel pilte üles pannud..



Eile oli selline päev, kus saatsin oma parima venna 11 kuuks
aega teenima, ajateenistusse, kuhu ta on tahtnud minna nii kaua
kui mina teda tean. Mingil määral kurb aga samas mul oli hea meel,
et ta läheb, ta on seda nii väga oodanud. Ma olen lihtsalt Jumalale 
tänulik tema eest, eriti äge on see, et oleme mõlemad läbi käinud the
room of grace'ist. Tänan sind igatahes kõige eest mis oleme teinud
ja ma olen õnnelik, et võin sind oma vennaks kutsuda.


Need kaks inimest on uskumatult tugevalt mu elu muutnud ja 
näinud mu kõiki möödapanemisi ja sageli need ka jäädvustanud.
Usun, et kõik eesolev on midagi põnevat.
Usun, et Jeesus tahab meie kõigi eludes midagi huvitavad ja 
enneolematut teha. Usun, et ta igatseb, et me teda usaldaks ja
vaataks üle oma möödapanemiste. Et me suudaksime teda kutsuda
ABBAks - meie issi!

2 comments
Monday, May 13, 2013

beasts of the northern wild


Oh hey, it's me again here. Well, time goes on. Meanwhile 
God has been the best part since ever. Experiencing His love and grace
more and more every day. He is my daddy and I am his beloved son.
In him my purpose and joy is found. In him I dwell and enjoy life and
trying to share that part also. I am thankful to every friend I have, 
I am thankful for my family, especially their patience, I am thankful
for my mom for who she was and how she loved Jesus and being at same
time THE perfect mother. Her love still affects me today.



Pidasin väikese alfa loengu aprilli lõpus. Selline jahu pudi tuli ainult
suust välja aga noh, mis seal ikka, esimene kord ja Jeesus ikka ju 
armastab mind. Või nagu Jeebus, nagu mu kursavennale meeldib öelda.




Pidasime oma teist BBQ grill õhtut roosi juures hiljuti, kuskil noh
aprilli lõpu kanti, koos danny, cätu ja roosiga. Armastan neid inimesi.
Grilli ülessaamisega oli veidi jamasid meil aga asi hakkab aina käppa
tulema. Sõime ja saime megat osadust. Huvitav alati ja soe.


Samal ajal käib mul kannus iga päev kool. Eriti nüüd kui on sess.
EKA's tehakse elu selliseks sul, et tekib tunne, kas sa üldse tahad
seal õppida või kas ma olen väärt seda, et ma üldse siin olen.
Mingil määral nende eesmärk. Eriala meeldib mulle, aga nagu
ülikoolides ikka, muudetakse see sulle ebameeldivaks.
Aga need khuulid kursakaaslased on need, kes mind üleval hoiavad.
Toredad mul!



Ma üle üldse olen mõelnud, et milline saab olema järgmine sügis.
Tegelikult juba see suvi. Danny läheb 11 kuuks aega teenima, 
Cätu sõidab Californiasse (suures usus) Bethelisse aastaks õppima
ning veel paar inimest lähevad pikaks ajaks ära.
Hmm, huvitav, aga samas ma mõtlen, et ah, saabki olema päris uutmoodi
aeg, samas tahaks ise ka midagi (jälle) uut teha. Tahaks ka minna hoopis
mindagi elu saada, tahaks minna ka Bethelisse või aastaks Aafrikasse lihtsalt
kohalikke abistama, avastada uusi kultuure. Ma ei tea, aga miski ajab mind
siit Eestist ära. Ma ausõna ei tea mis toimub aga ma tean, et Jeesust usaldades
võib igast naljakaid ja vingeid asju juhtuda. 




Muide, Eestis on nüüd suvi peaaegu käes. Maikuus on lausa ime, et saab
ilma jopeta käia väljas. Ah, tahtsin mingit deep jura siia panna aga las olla nii
ka, sobib ju. Päris palju kinos käidud ja värki muide viimasel ajal. Ja palju
grilli ka teinud sõbudega. Ja Markus Mäemets on ka igati legendaarne tüüp!

leave a comment
Monday, April 22, 2013

and i will walk five hundred miles


Nõnda see aeg lennanud on. Veidi üle kuu pole siia kirjutanud.
Muidugi plaan oligi, et kogun veidi pilte. Eriti tahtsin, et seniidiga tehtud
pildid kätte saaks ja siia üles panna. Aga jah, käisime isa ja õdedega
märtsi lõpus väikesel egipti reisil. Hea soe oli. Kohalikud oli aga soovida.



Eriti naljakas on Egiptuses see, et pealtnäha on kõik hästi luksus ja
kena aga seest on selline wannabe teenindus ja korrashoid. Aga ega
see väga jalga ei jäänudki. Meil oli tore seltskond ka kaasas, kõik isa
surfisõbrad, muhedad vennad kõik.







Käisime ühel päeval merel ja snorgeldamas. See oli vinge, kuigi pidevalt
soolast vett alla neelata polnud tore. Käisime ka mingil ümberkaudsel saarel.
Palju oli ikka neid ületoidetud eurooplasi 50'nendates eluaastates.
Mult suudeti ka mingi 30 euri massaaži eest välja pinnida, vot see mulle nende
juures ei meeldi, pidev pindakäimine neil kohalikel, aga Jeesus ikka armastab neid!




Muidugi on ikkagi kodumaal parim olla. Eesti, olgu ta külm ja pime, mis
tahes (kuigi kevad on nüüd väga mõnus valge), siin on head sõbrad ja toredad
inimesed, kes ei müü sulle poes kõike juhtuvat pähe. Põhjamaine soliidsus,
kui meil seda vähegi on. 
Ülemisel pildil on muidu, nagu Jaan armastab neid kutsuda, meie klassi kaks
pisilast, Anna ja Maris. Anna sai täna oma teooriaeksami tehtud. Hurraa!



Ma ülekõige ikka armastan neid hetki, mis ma saan Sauel veeta ja olla
sõpradega. Eriti tihti, peaaegu viimasel ajal iga päev, saame kokku Cätu
ja Dannyga. Mul on selline naljakas tõesti lähedane õe-venna suhe nendega.
Aga ma armastan kõiki oma sõpru sama moodi ja kõik täidavad mu elus
erilisi rolle ja jätavad erilisi märke mu igapäeva ellu.


EKA's valitseb muidu praegu täielik töörežiim. Selline, et pidev tamp on
peal ja rütm käib, mis iseenesest pole halb. Olen ennegi maininud, et mulle
meeldib ikka rohkem tegevus kui tegevusettus. Besides, seltskond on muhe,
nagu all pildil Maris paneb ringi tõukerattaga (elektrilise!!).



Vahepeal oli kinos selline nädal, et piletid olid odavad ja siis otsustasime
minna vaatama Roosi, Joonase ja Dannyga filmi. G.I. Joe polnud küll kõige
parem film mida näinud aga paar päeva enne käisime Joonasega Oblivioni
vaatamas ja see küll oli mind-blown film. Parim mida üle pika aja näinud.
Nädalavahetusel oli ka just meil meestekas Danny pool.
Saime kuttidega kokku, tegime grilli ja UFC tournament, palju süüa ning
parim osadusaeg mida kuttidega olla saab. Cliff tuli ka üllatusena kohale
ja lihtsalt vinge, kuidas Jeesus meis igaühes elab. 


God is not interested in changing us, because He already has.
So, live out your true identity and shine out grace and love.

leave a comment
Monday, March 18, 2013

we are not defined by our sins


Tere teile sõbrad. Pole pikalt siin käinud aga olen pikalt ikka mõelnud, et kirjutan
siia midagi. Ma palju ei tahagi kirjutada tegelikult. Sain just veebruaris oma vanaisa Vello
seniidi tööle ja olen sellega since pilte teinud. Kaks filmi juba ilmutanud ka. Maruvahva!
Sellepärast on selline viivitus ka olnud.

Koolis on olnud praegu 2 nädalat pausi ja selline veidi liiga rahulik. Enne seda oli igati
märul seal toimumas, bookletid ja värki ning meie tiim ühes erialatunnis isegi võitis
bookleti võistluse ja saime raamatu endale.


Triinul oli sünnipäev 22 veebruar Tallinna Ülikoolis. Sealt esimesed pildid ka.
Vahva õhtu oli, olime isa bussiga linnapeal ka sõbudega pärast.
Ja oi selle bussiga on palju nalja saanud. Talv ju siiski.

Need kaks siin üleval on ka kaks head sõpra, kes mul on. Joonas ja Marleen.




Tädi oli ka oma mureliga vahepeal meil Eestis. 




Alustasime samuti lõpuks noortetoa remondiga ja action käib praegu seal. 
Varsti ilmselt hakkab värvimine ning kui see valmis siis saab ruumi täita juba igast IKEA
odava mööbliga. Elu käib meil.


Olen näinud palju ka Elist viimasel ajal. Mul on meeletult hea meel, et
tal läheb hästi. Sattusin talle külla ka üks pühapäev. Ta töötab viru keskuse 2 korrusel.
Hea on temaga juttu ajada, sest aus olles, tunnen ma teda juba väga pikalt.
Väga palju häid asju tuleb mul temaga meelde.



Samuti toimus 12. märtsil noorte poolt korraldatud 12'ne teenistus Ollis.
Päris vinge on, et koguduse juhtkond lasi meil seda teha.
Tommi rääkis hästi ka vanema ja noorema põlvkonna teemadest. Eriti vinge oli
see, et ta lasi teha grupiarutelusid. Üldpildis oli palju head tagasisidet koguduse poolt.
Juhtkonda võisid üllatada mõningad asjad ja ah... need asjad on keerulised. Mõttetu.



See vaade ei kao mul meelest kunagi ära. See vaade Olerexi tanklale minu bussipeatusest
on peaaegu, et igapäevane. Mingilmääral rutiine aga samas ta on ikkagi kodune ja hea.
Sauele tulles on ikkagi alati see hea tunne, et sa oled siin kodus, siin on mu sõbrad ja
pere - siin on minu elu ja minu kommuun. Siit on palju uut alguse saanud.
Siin on hea.


Kui keegi teist ei tunne veel meie Sabot siis saage temaga tuttavaks.
Kass, nagu ikka on ta suhteliselt selline upsakas aga samas nendel loomadel on
väga sügav süda. Kassi usaldust on palju raskem võita kui koera oma aga kui sa
selle oled saavutanud siis see on palju ilusam.
Samas mul pole kunagi koera kui kodulooma olnud, ei oska öelda ka.



Üks õhtu, 9. märts, olime peale noortekat Kristiina juures. Mängisime piljardit ja nautisime
aega koos olles. Südaöösel õnnitlesime ja soovisime õnnistusi meie Dannyle, kes sai 19.
Sel õhtul tuli jälle meelde (iga päev tuleb), et kui vinged on parimad sõbrad.



Kõik need vinged üritused ja sündmused mis on toimunud kogu selle aja jooksul ei
ületa ilmselt kunagi neid hetki mil oleme Cätu ja Dannyga monopoly mänginud ja "kohvi"
õhtuid teinud. Neid kokkusaamisi Cliffiga, kus räägime armust ja sellest mida Jeesus meile
selle kaudu tahab rääkida. Neid hetki kui ma saan oma "projekti"bändiga ülistusproove teha.
Neid häid momente mil lauamäng unustatakse täiesti ära kuna jutuajamine omavahel 
muutub nii palju ülesehitavamaks. Neid hetki mil ma saan EKA's olla ja veeta aega oma
kursakaaslastega ning neid tundma rohkem õppida.

"As a maturing Christian, I no longer define myself by my sin or the sin
committed against me, but by who God declares me to be"

leave a comment