and i will walk five hundred miles

by


Nõnda see aeg lennanud on. Veidi üle kuu pole siia kirjutanud.
Muidugi plaan oligi, et kogun veidi pilte. Eriti tahtsin, et seniidiga tehtud
pildid kätte saaks ja siia üles panna. Aga jah, käisime isa ja õdedega
märtsi lõpus väikesel egipti reisil. Hea soe oli. Kohalikud oli aga soovida.



Eriti naljakas on Egiptuses see, et pealtnäha on kõik hästi luksus ja
kena aga seest on selline wannabe teenindus ja korrashoid. Aga ega
see väga jalga ei jäänudki. Meil oli tore seltskond ka kaasas, kõik isa
surfisõbrad, muhedad vennad kõik.







Käisime ühel päeval merel ja snorgeldamas. See oli vinge, kuigi pidevalt
soolast vett alla neelata polnud tore. Käisime ka mingil ümberkaudsel saarel.
Palju oli ikka neid ületoidetud eurooplasi 50'nendates eluaastates.
Mult suudeti ka mingi 30 euri massaaži eest välja pinnida, vot see mulle nende
juures ei meeldi, pidev pindakäimine neil kohalikel, aga Jeesus ikka armastab neid!




Muidugi on ikkagi kodumaal parim olla. Eesti, olgu ta külm ja pime, mis
tahes (kuigi kevad on nüüd väga mõnus valge), siin on head sõbrad ja toredad
inimesed, kes ei müü sulle poes kõike juhtuvat pähe. Põhjamaine soliidsus,
kui meil seda vähegi on. 
Ülemisel pildil on muidu, nagu Jaan armastab neid kutsuda, meie klassi kaks
pisilast, Anna ja Maris. Anna sai täna oma teooriaeksami tehtud. Hurraa!



Ma ülekõige ikka armastan neid hetki, mis ma saan Sauel veeta ja olla
sõpradega. Eriti tihti, peaaegu viimasel ajal iga päev, saame kokku Cätu
ja Dannyga. Mul on selline naljakas tõesti lähedane õe-venna suhe nendega.
Aga ma armastan kõiki oma sõpru sama moodi ja kõik täidavad mu elus
erilisi rolle ja jätavad erilisi märke mu igapäeva ellu.


EKA's valitseb muidu praegu täielik töörežiim. Selline, et pidev tamp on
peal ja rütm käib, mis iseenesest pole halb. Olen ennegi maininud, et mulle
meeldib ikka rohkem tegevus kui tegevusettus. Besides, seltskond on muhe,
nagu all pildil Maris paneb ringi tõukerattaga (elektrilise!!).



Vahepeal oli kinos selline nädal, et piletid olid odavad ja siis otsustasime
minna vaatama Roosi, Joonase ja Dannyga filmi. G.I. Joe polnud küll kõige
parem film mida näinud aga paar päeva enne käisime Joonasega Oblivioni
vaatamas ja see küll oli mind-blown film. Parim mida üle pika aja näinud.
Nädalavahetusel oli ka just meil meestekas Danny pool.
Saime kuttidega kokku, tegime grilli ja UFC tournament, palju süüa ning
parim osadusaeg mida kuttidega olla saab. Cliff tuli ka üllatusena kohale
ja lihtsalt vinge, kuidas Jeesus meis igaühes elab. 


God is not interested in changing us, because He already has.
So, live out your true identity and shine out grace and love.